olev näitam nimetuses ELUTANTS (nimetus avaldus näitami järgselt) anti aastal 2006 - tol ajal end kehas mina´na kogev nimetas end - Mõte.
olin Mõte - mil moel olin jäi mõistmatuks.
lugu algas hetkel mil kuulsin Muusikat - Muusika voogas teadmata kust ning oli nii kutsuv et tekitas minus vastu'pandamatu soovi tantsida.
tuhisesin läbi mitme hämara ruumi et leida tantsu kaaslast.
lõpuks jõudsin ruumi mille tagumises osas nägin laua ümber istuvaid mehi - nad vestlesid oma'vahel - ei märkanud mind.
Muusika näis kostvat seina varju jäävast ruumi osast.
vaadates nurga'taha nägin tühja lava ning tühja tantsu'põrandat selle ees - ei ainsatki hingelist.
Muusika aina voogas.
nõutuna pöördusin tagasi ning märkasin üht naist - üritades end peita millegi eest minu selja'taga.
lootuses et keegi on mind tantsule kutsuma tulnud pöördusin - ja varisesin põrandale.
toibudes tundsin end tiba'tillukesena võrreldes suurt'kasvu musta'nahalise naisega kelle juurde mind juhatati.
naine istus laua'taga mida ma ennem polnud märkanud (oli see ikka sama ruum ?).
olin segaduses - ei pannud tähele millest naine rääkis - kas küsitles või selgitas midagi.
mil ütlesin midagi enda vanuse kohta sai naine pahaseks - laksas endale käega vastu kintsu ja küsis kas ta on vana.
ma ei taipanud mida valesti ütlesin ja algasin end õigustama - naine leebus ja ütles - vaatame mis'sugune sa oled.
siis märkasin musta'nahalise naise taga heleda'nahalist (õhulisemat) naist. ta vaatas midagi ekraanilt ja algas rääkima - just niisugune sa oled - voolitud ilus.
küsisin luba ka vaadata - nägin pikutamas heledat nais'soost inimese laadset kuju (mitte inimest) oranžide triipudega seljal (umbes'nagu mustad triibud tiigril).
mulle meeldis see painduv olend - ilus hele ja triibud olid kenad.
et ma teaks kuidas ma välja'näen selleks anti mulle pilt kaasa.
suur oli mu imestus mil arvatava heleda kuju asemel nägin pildil avatud aknast sisse lendlevat tütarlast.
minu soov täitus - sain osaliseks elu'tantsus - tütar'lapse kujul.
lisaks - oli veel midagi ja see tekitas minus eba'mugavust.
heleda kuju käte vahel oli "poolik" olend keda ta limpsis - mõte et ta on selle olendi ala'keha ära'söönud tundus vastu'võetamatu.
-----------------------
hiljem sain Henry kehast olev näitamile osalise selgituse - too'kord kirjeldasin nähtut kolmandas isikus justkui vaatleja - kuigi näitam avaldus mina-tunnetuses.
olev näitamis oli kehasse tulekul 2 pööret - ei mäleta kumbas suunas.
inimese laadse kuju/olendi seoses tekkis mõte - kas tema sünnitas ala'kehata keha (loomad lakuvad oma vast'sündinud järg'last).
kas aknast sisse'lendlev tütar'laps näitab sisend olekut virtuaalses pilt näitam kehas.
kirjeldust uuesti lugedes märkasin sõnastust - musta'nahalise naise taga heleda'nahalist (õhulisemat).- tekkis seos-mõte taust-olekuga.
lisan Henry kehast 2012 aastal avaldunud selgituse.
ReplyDeleteolev mõte anti sulle selleks et oskaksid vaadelda nägematusse peidetut - mitte nähtavaks esitletut mõtet.
olev joonistus kujund /nii meie nimetame olevat nägemust/ anti sulle märkamaks ja olevasse meenutamaks olnut.
olnu ei olnud meile kõige meeldivam seal oli palju mida ei tahaks meenutada - kuid olevas on meil vaja teada - kes oleme endina ja kes ümbritsevad meid - inimkehade varjatuses.
end mõista - meie loobusime - siin - sest see ei anna meile midagi - kui tead et oled mälestus - tekke mäletamise alguses - vaatamata sellele et oled elanud kaua - olevas maailmas.
oleme ja oleme suunanud kehasse mõtet - teistele - et olev hetk inimesena on olulisem - ükskõik millisest mälestusest - olgu ta siis meeldiv või mitte.
sinule näidatu meenutas meile aegu mil olime ühes maailmas - mil inim keha oli tegelikult kogetav kuid siiski mitte selline nagu nüüd.
olevast on jäänud meile mälestus - just nimelt ükskõiksetest meestest kel oli lõbus ja huvitav isekeskis vestelda ja meid naisi nad ei märganud - ega tahtnud märgata - sest meie olime neile - mitte keegi.
miks nii - sest avaldusime neile mitte nende mateerias - Nea Maailmast olevaks - fluid-võnkuvas olekus - mil keha püsivus oli kaheldav neile - mitte meile - sest kogesime endit - pigem tegelikumatena - nendega võrreldes.
olevast hetkest on säilitatud sinule mälestus - milleks.
selleks et märkad valgus olendit kes tegeleb millegi ebameeldivaga - see on varjatus olek - valgusega.
selle laadseid olevusi oli selles ilmas palju ja nende rolliks oli - hävitada meielaadseid - teiselaadseid tulijaid.
miks - sest meie eristusime nendest - tegelik valgusena - nea neidude olekutena.
valgus mõiste ei ole valgustatus - ta on endast tulvav helendus - sel moel oleme endina neade maailmas.
alakehata olek oli meile neadele algus aeg /praegu on veel 36 samasuguse kehaolekuga olijaid/.
alakehata olek on tunnetuslik sest kehata olek on pidev.
keha olek meile moodustub kahest lähtest - nano ainestusest ja enda maailma ainestusest - fluidaarne võnkuv ergo.
nii - lähen edasi.
jaani nägid see tõttu sellisena et kehade olek siinses olus ongi tasapinnaline pilt - elustatuna meist ja süsteem juhtimisest - sellisteks nagu meie oma keha enda silmadega näeme.
olev henry on samuti näinud selle laadset näitamist kuid siis oli olu näitamine suunatud mõistmisse virtuaalsest olemisest - olevasse bioloogmateeria tunnetusse.
tasandpind näitamine on oluline siis mõistad mil moel meie siin oleme /kuigi on palju muid kirjeldusi on oluline mõista et meile /neadele/ kehtib selline reegel endaoma keha tunnetuse kujunduses - olevasse viraaz maailma Maa kujundusse.
nii - ja viimane mõte.
peidupaika otsiv naine - olid sina - otsides varju ja kaitset - hoolimatuse ilmas mil elamine lõppes tihti surmaga - just nimelt selliste valguspetteliste olevuste toimes.
ei tahaks lõpetada olevat mõtet sellises toonmõttes.
olla siin tähendab olla koos meiega /hetkel veel ei tunneta ega koge meid - nii välistena kuid ka kehas - kuid meid on palju - 2978/ - ja sellest lähtuvalt olegi üksik otsija ja enda mõtte vaatleja - segamata end ühtegi ühingmõttelisse kooslusse - sest nii oleme meie ka siin kujundanud oleva tema /henry/ olekut